11.juuli

Tol hommikul pidime küll väga vara ärkama ja see oli päris raske. Meil oli plaanis minna mägesi vaatama. Need olid meist umbes 2 tunni kaugusel. Ma arvan, et Eestis need vahemaad ei tundu enam kunagi liiga pikad, sest siin 9 tundi autoga sõita pole vist mingi probleem.
Ma kohe kiidaks neid inimesi, kes tulid selle idee peale, et mäkke ka autotee ehitada. Kui ma oleks pidanud sinna jala ronima hakkama algusest peale, siis ma vist oleks otsad andnud kohe päriselt. Seal oli hästi palju neid kohti, kust sai vaadet nautida, overlooke :D Vahepeal seal on üks tunnel, kust me karjusime 'Elagu Eesti!'. See on Katil juba 1997ndast aastast traditsioon, et kui sealt läbi sõidab, siis alati hüüab seda. Me saime seda lausa neli korda teha, kuna me otsustasime vahepeal, et läheme üles tagasi, kui olime juba all.
Tegime seal pilte kõigest ja kõigist ja järsku üks mega armas bämbi ilmus kuskilt välja. Ta tuli inimestele nii lähedale ja ei kartnu ka väga. Jooksis alles siis ära, kui mootorratturid tulid.
Ühe overlooki juures nägime me üpris palju jalgrattureid. Rääkisime seal nendega juttu natuke. Neil on 3nädalane jalgratta trip. Nad ei kasutanud kotte selleks, et asju vedada vaid neil olid plastmastkarpidesse asjad pakitud. Tuli välja, et see mees, kellega me seal korraks rääkisime, et tema mingi sõber on hetkel tööasjus Eestis, niiet ta teab küll vägagi hästi, kus Eesti asub. Mu jaoks oli nii veider see, et sellel mehel olid varbaküüned sinised ja näpuküüned pea iga eri värvi, aga siin see kõik on igati normaalne.
Sõitsime alla tagasi, et hakata ronima. Meil oli vesi otsas ja keegi ei viitsinud pudelit täita ja kuna see retk sinna üles-alla oleks olnud 3,7 miili ehk 6km peaagu, siis me ei oleks seda ära teinud. Teades, et see mägi on päris järsk. Otsustasime, et ronime hoopis selle mäe kõige kõrgemasse punkti. Sealt kust me seda alustasime oli kirjas, et üles-alla on 1,7miili. See tundus normaalse pikkusega ja hakkasime minema. Korrralik ronimine käis ikka. Tegime seal üleval pilte kui me sinna lõpuks jõudsime. Kui me natuke olime hakanud tagasi tulema, siis avastasime et on silt kirjaga : alla on 1miil. Kuidas see toimib ? Üles on 1, alla on 1 ja kokku on 1,7 ? Tegime selle ronimise peaaegu tunni ajaga ära. Natuke läks üle, aga põhiliselt siiski. All oli kirjas, et 2pool tundi max.
Olime vahepeal plaanid teinud, et läheme Grisi juurde õhtusöögile. Grillime ja naudime seltskonda. Kell oli 3 kui me mäeotsast alla saime, hakkasime korralikult kodu poole kimama. Me Marleeniga tegime väikse uinaku, tee peal võtsime kerged eined, sest söönud olime ainult hommikul vara. Tulime kodunt läbi, võtsime asjad ja tormasime Grisi juurde. Kati oli šašlõkki marineerinud ja oi kui hea see oli. Mängisime Triniti ja Tristjaniga-õhtu oli päris edukas. Nad on ikka nii armsad.
Ega me väga kaua ei olnud ka, sest hommikul peavad kõik kenasti tööle minema peale meie hohoh. Marleeniga tuli vahepeal imeline idee, et hakkame õhtust trenni tegema. Otsisime siis oma trennikavad välja, mida ma kunagi mingi aeg isegi natuke tegin. Ammu polnud poolest tunnist nii väsinud olnud, aga tundub, et oli päris tõhus järelikult. 

Kuna oli 11.07 nagu 7eleven, siis sai neid jooke igast sellest bensiinijaamast tasuta. Igasugu erinevate maitsetega, coca ja fanta ja 7up, ühesõnaga, päris kelmar asi oli.

Selle kivi juures me käest küsiti, et kas me saaksime teha neist kõigist pilti. Muidugi me olime nõus. Nad küsisid vastu ka, et kas me tahaksime, et nad meist teeks? Olime sellega okei, ja järsku vaatame, et too kutt ei lähegi ära..Jah, ta tahtsi meiega pilti saada :D

Motikaonud tuliid

Kõigil jalgratturitel olid sellised kastid, aga erinevat värvi ja erineva disainiga. 

Jep, jälle hüppepildid koos kelmika näoga

Kati tahtis mu maha lüüa, et ma seal ääre peal istusin, aga mulle meeldis.

Hello World!!

Katkine liblikas :(

Karude kohta oli kõige parem 'info'

Seal otsas käisimegi.

Kui Grisi juurde sõitsime, siis nägime tee peal sellist mehikest koos selle reklaamiga.

Jep, olen nagu American Indian!