reede, 5. juuli 2013

Neljapäev

Me kõik olime Kanada sõidust nii väsinud, et magasime poole lõunani. Me ärkasime isegi varem kui Kati ja Joe. See oli midagi väga erakordset. Hommik ei olnud meil kohe üldse väga asjalik. Laisklesime voodis ja lihtsalt rääkisime. Väiksed skype kõned ja kõik oli ilus. :D Me miskipärast mäletasime Marleeniga, et kell 2 me pidime hakkama Annapolisse sõitma, aga sellel ajal ikka veel kõik alles magasid. Korralik segadus oli meil. Lõpuks kui inimesed elumärki endas näitasid, siis hakkasime näkse kaasa tegema. Kuna 4juuli on USAs tähtis päev, siis selle puhul läksimegi Annapolisse paadi peale.
Kui me kunagi kell 5 Timi juurde jõudsim, siis leidsime majast tuttavaid inimesi. Seal olid too mees ja naine kelle juures me kolmandal päeval sünnipäeval käisime. Sellel naisel oli küll vist päris tore meid jälle näha.:D Merel sõitsid veel selle naise sugulane oma peiksiga. Pakkisime oma asjad paati ära ja sõitsime sinna, kus siis kõik olid. Seal oli ikka hästi, hästi palju paate. Tim oli juba oma purjekaga merel. Seal oli ülimalt rahvast. Paadil lõpuks oli kokku 50 inimest millegagi ja tegelikult tohiks olla ainult 33. Me väga kedagi ei teadnud sealt ja nimed ka meelde ei jäänud, aga päris tore oli.
Samal ajal toimus Washington DCs suur piknik. Kus siis kõik rahvas istub koos platsi peal, söövad ja ootavad ilutulestikku. Linnas sees on kõvasti kuumem kui merel. Üldse oli veider vaadata, et inimesed juba kell 7 olid valmis vaatama ilutulestikku aia ääres, kuigi see tegelikult hakkas alles pool 10. Nad lihtsalt seisid tunde seal.
Me vahepeal korraldasime paadis jääsõja. Mina, Kati ja Marleen. Ma valasin Katile jala peale jääkülma vett ja selle eest saime me korralikult.Ta tuli tagasi koos jäätükkidega, millega me korralikult pihta saime. Kahjuks lendas neid tükke ka teistele, mitte ainult meile. :D See oli nii kelmar, et seal sõitsid veetaksod ka. Kui sul on vaja kuskile paadi peale saada, siis sind nagu toimetatakse selle taksoga sinna kohale.
Kunagi hakkas siis ilutulestik ka. Ma olin ivakene pettunud, kuna me enne olime just näinud Marleeniga Kanada oma, mi soli kõvasti võimsam, aga kui võrrelda Eesti omaga, siis Eestis aastavahetusel on kökimöki selle kõrval ma ütlen.
Tundsin isegi korra edusamme, et ma inglise keeles rääkisin. :D Marleeni ka Katiga soigusime seal midagi omaette. :D Aga ei, tore oli. Mul vahepeal läks süda ikka korralikult pahaks seal õõtsumisest, aga see läks päris kiirelt üle ka. Ma tegelikult ei kannata üldse pikalt merel olla, aga see kord läks hästi :). Kuskil üheteist ajal hakkasime ära tulema, kuna õues läks jahedaks. Too sõit Timi maja juurde kestis kuidagi väga kaua võrreldes sellega kui kiiresti me sinna saime. Me Marleeniga olime jälle nii väsinud, et meie imeline uni hakkas juba autos pihta. Muidugi kui koju jõudsime, siis oli mõlemal uni läinud ja istusime tühja lihtsalt arvutis..


Ma jätsin oma tabletid kogemata autosse päikse kätte :)) 






Üritasin näidata kui palju paate meie ümber oli, aga hästi ei tulnud välja :D 


Sellised suuuured olid ka







Tuulest viidud Marrru



Kõike need väiksed tulukesed on paadid


Ma niisama blingbling oma brexudega



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar