Hakuna Matata

Esmaspäeval läksime Ocean Citysse. Kes teab, mis on Virginia Beach-need on väga sarnased asjad. Ongi samad, aga Ocean City pole nii puhas, kui Virginia rand. Tahtsime tegelikult juba väga varakult sinna minna ja Kati sõbrannale külla minna, aga hakkasime alles 10 aeg sõitma. Sinna sõidab kolm tundi. Kati sõbranna juurde me ka ei läinud, kuna tal polnud lapsi kodus see hetk veel. (Kati tahtis lapsi näha). 

Esimene koht, kus me käisime oli assateague island. See on justkui nagu rand, aga samas on loodus nn. park, kus hobused käivad vabalt ringi. Wild horses. Neid võib olla nagu absoluutselt igal pool selles piirkonnas. Autoteel, rannas, autode vahel, inimeste juures. Tulevad hästi lähedale. Seal oli jalgade jaoks üks selline puhastus koht, kust lased nagu vett peale ja need hobused käisid sealt joomas, kui inimesed seda vett lasid ja. Igal aastal loetakse üle, palju neid hobuseid seal on, aga seda arvu ma kahjuks ei tea, palju neid seal hetkel olema peaks.

Ma omavoliliselt otsustasin, et me ei jää sinna randa, vaid läheme ikka Ocean Citysse, sest kui me siia juba tulime, siis mis mõte sellel oleks, et me ei käi seal rannas. Mulle nii meeldivad kohad, kus sa kõnnid puust tee peal, kus hull möll käib ja igasugu putkasi on ja siis paremale jääb rand(Nagu ma oleks sellistes kohtades mega palju käinud :D). Ühesõnaga päris uhke värk kohe. Ei olnud midagi nii must, kui alguses jutu järgi tundus. Mu ettekujutus oli asjast natuke hullem. 

Rannas me lihtsalt totaalselt magasime. Ma ei tea, mis teised tegid, aga mina küll lasin silma puhkama ilusti nagu ikka igal pool. Paar tunnikest veetsime seal. Kati mingi südamesoov oli vist, et me ikka ujuma ka läheks, sest iga päev ei saa ookeanis käia. Jube külm vesi oli alguses ikka. Me võtsime need lauad ka kaasa, millega me North Carolinas käisime. Oijummel ma ütlen. Ma sain kolm korda ennast laine peale ja kõik need korrad sattusin ma sellisessse kohta, kus laine ennast just üles viskab niiet ma olin seal vee all ja vee peal ja jälle vee all ja silmi lahti pärast teha ei saanud sest nii soolane oli ja siis ma istusin seal kaldal kuhu laine mu viis ja hakkasin ära minema, aga ops, uus laine tuli. Ma olin ikka päris hädas seal. Viimane kord ma täiega karjusin seal. Kui muidu inimesed lihtsalt karjuvad, siis ma lasin ikka korralikult : MA EI TAHA ENAAAAM. Tore oli muidu. :D

Me olime oma söögid kaasa võtnud, sest koha pealt osta on kallis. Meil on põhi toiduks siin vist kujunenud jogurt maasikate, mustikate ja banaaniga. Täpselt seda me sõimegi autos. Igast muud stuffi oli ka kaasa võetud, aga see on põhiline siiski. :D Hiljem kõndisime seal ringi ja ootasime, kuni ilutulestik hakkab. Jah, siin on igal pool kogu aeg ilutulestik. Vahepeal mõtlesime, et läheme sõidame paari atraktsiooniga, aga päris kallis lõbu oli see seal niiet jätsime ära. 

Too lause Hakuna Matata-seda nägi seal OC's hästi palju. Pluuside peal ja plakatite peal ja, tundus, et see on üks niiöelda tunnuslause seal. Kui ma ei eksi, siis see peaks tähendama kõik on korras. 

Ma ei ole teisipäevast ka postitust teinud, sest väga ei ole millegist rääkida. Pidime kajakiga sõitma minema, aga kuna ma olen päris kindel, et ma poleks suutnud seda rada ära teha oma olematute käelihaste pärast ja õues oli mega kuum, ligi 40 kraadi, siis ma ütlesingi, mis ma arvan. Pärast seda ei saanud enam keegi aru, mis toimub. Midagi muud ei teinudki ja olime kodus :)

Päeval käisime Marleeniga muidugi basseini ääres, sest kuidas seda imelist ilma saab nõnda raisku lasta. Nii hea oli. Mõtlesime, et peaks midagi korraldama, et Haapsalus oleks ka sellised asjad, et kuskil on bassein, sest see on lihtsalt niii hea asi siin. 

Õhtul istusime kahekesi koos arvutitega rõdul. Ta skypes alguses ja rääkisime juttu niisama pärast. Muusika mängis, õues oli soe, korraks mõtled, et ma olen kuskil teises maailma otsas, tuleb tilluke igatsus ja siis saab aru küll, et elu on ikka päris hea ! :)) 

Tänasest on jäänud olla Washingtonis veel 5 päeva ja juba varsti olemegi kodus..See postitus läks küll päris pikaks, aga loodan, et on keegi, kes selle läbi ka loeb :D 

Onu otsib kulda.

Ma ei tea, mida see poiss teeb :D 

Hull modellikas.

Alguses.

Ja järgmine hetk.

See lipp oli alguses hästi sassis, nagu eelmiselt pidlilt kuskilt näha on, aga kuna me siiski oleme Eestist, mõtlesime, et paneme selle korda, mingi onu tuli appi pärast ja pani selle korda. Me üritasime nii, et Kati võttis mu kukile, aga ikka olime liiga lühikesed :D 

Ainult selle ühe lause pärast see pilt on siin. :D 

Mulle meeldib,et need pildid kõik nii õiges järjekorras on.