NYC ja Long Island

22juuli hakkasime lõuna aeg NYC poole sõitma. Ega ei saa enne USA'st ära minna, kui pole isegi donutseid söönud. Niiet, tegime peatuse Dunkin Donutsis. Tellisin endale icetea ka, aga siin on mingi veider värk, et küsiti, kas ma tahan magusat või mitte. Ma mõtlesin, et mitte magus on selline normaalne, aga see oli ikka päris rõve. Täiesti ilma suhkruta ja too magus jäätee on ikka väga magus. Sellist vahepealset asja pole.
Tegime peatuse veel Walmartis. Ostsime õhtuks süüa ja ma koju veel paar asja. Viimased peatused olid maisipõllu juures, kus tegime väiksed pildid jälle. Kokku sõitsime 9 tundi. Tund aega kauem, kui lennukiga lendame. :D

Enne kui me meie ööbimispaika tulime, sõitsime läbi time squarelt ka läbi. Ohissand kui ilus kõik jälle oli. Tegime aknad lahti, tuul puhub, muusika mängib, inimesed siblivad ringi, vaatad neid tuledes tänavaid ja kõik oli super.

Too päev oli tegelikult päris jube. Kui me hakkasime siia poole sõitma, siis seisame meie valgusfoori taga ilusti ja järsku käib pauk. Jah, keegi sõitis meile korralikult tagant sisse. Pauk oli õnneks suurem, kui see mölk ise seal. Natukese aja pärast oleks rekka meil ühe autonurga maha sõitnud. Marleeni poolt. Hakkasime siis ühest teeotsast keerama. Paremal pool inimene seisab ja näitab, et me võime keerata. Vasakult ma näen, et auto tuleb meie poole ikka päris korraliku kiirusega ja laseb signaali. Usakad ja liiklus ei käi kokku. Selle asemel, et pidurdada laseme täiega signaali. Ma ei saa aru, et mida nad ette kujutavad, kas me jääme keset teed seisma? Kas me tagurdame või me lihtsalt kaome ära kuidagi? Ma ei jaga seda asja siin. Kaks korda oli selliseid juhtumeid veel. Ühesõnaga, meie autost ei oleks too päev midagi järgi jäänud..

23.juuli alguses olid teised plaanid, aga kuna Kati sõbranna elab Long Islandil, siis mõtlesime, et läheme sinna ka ja läheme neile külla.Väga, väga armsad inimesed. Too naine on peaaegu nagu sisekujundaja, ehk nende korter oli päris armas ja omapärane. Käisime nendega koos söömas ka. Too koht oli rohkem mõeldud vist hommiksöökide jaoks või ma ei saanudki päris hästi aru. Kõik peale minu sõid two eggs, kartulit ja peekonit. Magustoiduks sõime pannkooke. Need olid ikka need ehtsad usa pannkoogid koos siirupiga. Too vahtrasiirup ei olnud üldse nii magus kui mul kodus. Ma sain enne oma sööki veel mingi salati. Mul sai sellest salatist kõht nii täis, et ilmselgelt ma ei suutnud poolt oma toitu ära süüagi. Päris kavalad on nad :D

Raivo ja Eva ehitavad endale maja juba pikemat aega. Käisime seda vaatamas ka. Päris veidras kohas on see, täitsa mäe otsas, kuhu läheb hästi järsk tee. Kati sinna sõita ei julgenud, aga maja ise on väga, väga armas. See on praegu nii kaugel, et katus on peal, aga seest on ainult need piirid, kus mingi tuba olema hakkab.

Käisime nende imelises ajaloolises linnakeses ka jalutamas. See meenutas ülimalt Haapsalu, ainult natuke ilusam oli vist. :D Jalutasime ja sõime jäätist. Jalutasime mööda sellist tänavat, kus meremehed ehitasid enda majad, ehk siis mereääres, et pere näeks, kui nad koju tulevad. Me parkisime auto ka paadisilla juurde, nagu jahtklubis oleks olnud :D
Kuna seal läks meil nii kaua aega, siis me enam tagasitulles ei pidanud nende juurest läbi minema. Kati pidi ainult enda arvuti võtma ja minema, aga nagu ikka läks teisiti. Istusime ikka oma jagu neil toas veel. Sain emmele ilusa kaelakee ka :) Marleen hommikul juba ütles, et selline tunne, nagu mingi Ingli kodus oleks. Tõesti selline väga armas ja rahuli oli olla. Super inimesed :))

 

Nagu näha, siis Eva on tõsine tööinimene.

Nagu muinasjutt.