North Carolina DAY 1

Oli plaan, et hakkame hommikul umbes kell 6 sõitma, aga ilmselgelt me Marleeniga ei kuulnud midagi, kui meid äratati, niiet sõitu alustasime tegelikult hoopis umbes 7 või natuke läbi. Ma magasin peaaegu terve tee. Hommikusöögi tegime Starbucksis. Marrule väike oatmeal ja ma võtsin mingi kelmika marjadega jogurti. Teekond jätkus muusika ja une seltsis. Vahapeal tegime väikse kõrvalepõike ja külastasime Lee Hall Mansionit. Saime seal sees ringi vaadata ja korralikult räägiti selle kohta. Ma küll hästi aru ei saanud, aga Kati nii abivalmilt kohe oli nõus mulle tõlkima kõike. Too maja nägi ühe pildi peal välja nagu ehtne maja õudukast. Raudselt on seal kunagi mingi õudukas tehtud.:D Ma nüüd ei tea kas see oli normaalne või veider, et köök oli majast eraldi, sest kui köök põlema läheb, siis jääb maja siiski alles. Üks põhjus oli veel ka see, et orjad ei käiks majas. Päris kahju neist kohe.
Olime tunnikese juba jälle sõitnud, kui Kati avastas, et tal on krediitkaart kadunud. Helistasime siis sinna Lee Halli värki, aga kuna see naine on seal üksinda tööl, siis me ei saanud sealt kohe vastust. Ta arvas, et ta unustas selle sinna. Tegelikult tuli välja, et see kaart vist oli tal kuskil maha kukkunud ja keegi oli juba leidnud ja proovinud isegi osta midagi, aga tehing ei läinud hästi läbi. Töö kiire ja korralik.
North Carolinas tegime ka väikse ringkäigu. Käisime tuletornis ja vaatasime ühte kohta, kus toimus esimene lend. Need samad vennad, kes ratta tegid, nende meistriteos on ka esimene lennuk nagu ma aru sain. :D Esimene lend kestis 12 sekundit, jee. Esimene lennuk oli üldse nagu tuulelohe, teine oli selline, kus inimene lebas seal keskel ja suunas ise lennukit ja siis kolmanda juures saadi aru, et propellerid oleks vabsjee vajalikud ja tehti kohe kaks tükki.
Tuletornis saime korralikult üles ronida. 10korrust oli, ei tundu üldse nii palju, aga see ikka väsitab ära+seal ei olnud eriti üldse õhku. Seal tehti ka mingi räme ekskursiooni moodi asi, kus onuke rääkis hästi palju. Seal ma isegi ei suutnud keskenduda, et a ma nüüd üritan kuulata, sest ta rääkis nii emotsioonirikkalt, et see oli kohe nii kelmikas. :D Selle tuletorni ümbruses oli silt, et olla ettevaatlik ja mitte muru peale astuda, kuna see on usside maaala. Ilmselgelt me Marleeniga ei julgenud enam midagi teha. :D
Lõunaks tegime esimese junk foodi, õgisime täiega tacosi :D Käisime Wingsi poes ka. See on siin selline pood, et kui sa tuled ookeani äärde, aga pole midagi kaasas, siis kõik asjad saad sa seal osta+on seal igasugu nänni. Mu lemmik võtmehoida oli sildiga :”I’m here, what is your next two wishes?”See oli nii kelmar ikka. :D
Mingi aeg jõudsime meie siia majja ka kohale, see on üli armas maja. Aa, vahepeal kui siin ringi sõita, siis on tunne nagu oleks Austraalias. Igal pool on surfilauad ja rannamajad ja kõik on nii värviline ja :D (kuigi ma ju tegelt ei tea millne Austraalia välja näeb hoho) Eile õhtul väga midagi ei toimunudki. Käisime veel ookeani ääres. MA OLEN KÄINUD ATLANDI OOKEANIS NÜÜD. Ja apppikenee, see pole normaalne, aga siin on õhtuti krabid. Ujuvad ja kõnnivad ringi siin lihtsalt niisama. Taaskord oli hetk, mil me Marleeniga ainult karjusime ja kiljusime ja kõndida ei julgenud. Teised juba täiega naersid me üle, et mingi kaks linnalast ookeani äärde saanud. :D Siin läheb õues kuidagi nii järsku pimedaks, et vaikselt enam ei näinud ka midagi, mis õues toimub. Tulime tuppa ja mängisime Marleeni ja Axeliga nende, noh, plastmassist sõdalased.
Me saime siin ka endale praegu oma toa, kus on kaks eraldi voodit, aga meil on ainult üks lina. Ehk me hakkasime korralikult majandama siin. Tõstsime voodid kokku, aga põhiline on see, et kui me selle ära tegime, siis avastasime, et too lina on ühe voodi oma : )) Siis meenus jah, et oops, me pidime kodunt oma lina kaasa võtma. Me mõlemad kardame ämblikke ka ja kui me need ribid akna ette panime, siis mingi killer tuli selle alt välja. Me lihtsalt seisime keset tuba ja kumbki midagi teha ei julgenud. Õnneks kõik pole sellised nagu meie, kes kardaks neid ja too ämblik sai surma, nuux. Ma kiidaks, et siin nii suuri tekke tehakse, et ma saan magada tekiga nagu magamiskotiga. Ühesõnaga saime siiski edukalt hakkama!
Ma unustasin eelmises postituses mainida, et kosmose muuseumis me saime katsuda kuu tükikest :)

Too Lee Hall Mansion

Nagu promenaadil oleks olnud

Meie imeline tuba paar päeva

Kokad

Vaade rõdult. Taga paistab Atlandi ookean je

Mulle meenutas see koht Floridat :D

Üks kelmar maja

Niimodi mööda rannaäärt on neid maju hästi palju

Ma leian, et ma olen super panoraami tegija 

Tegi krabidele silda, et neil kergem sealt august välja oleks tulla..

Mu imeline värviline sõjaarmee

Tegime voodit