pühapäev, 16. juuni 2013

Pühapäev

Siin USAs on täna isadepäev. Nii veider kui see ka pole. Meil siin ainult ühtegi isa väga polnud :D Käisime täna Lavender Farmis ka. Kõigile oli see natuke pettumus vist, kuna pildi peal tundus see mega suur ja tõeline farm. Tegelikult oli seal mõni põõsas. Kõige pealt maksid selle eest, et sinna sisse saada, et lavendleid korjata ja siis maksid pärast selle eest, kui palju sa neid korjasid. Loogika suht puudus mumeelest. Täna oli meid rohkem ka. Ühest perest lapsehoidja tuli meiega kaasa ja Kati sõbranna oma perega. Korjasime seal neid asjandusi natuke ja pidasime ühe imelise pikniku. See vist oli üks parim viis, kuidas tänast päeva üldse veeta. Kõik olid midagi kaasa teinud ja söök oli hea. Lihtsalt olimegi, rääkisime juttu ja sõime, nagu siin meil kombeks on:D Mingi hetk avastasime, et oleks aeg minna Annapolisesse, kus siis saime paadiga merele minna. Kati sõbranna oma perega läks esimesena paadi peale ja meie Marleeni ja Merliga jäime kaldale. Läksime kanuu ja kajakiga sõitma. Ma polnud vist ammu niimodi naernud. Merli oli jumala hädas oma kajakiga, sest too sõitis sinna, kuhu ise tahtis, mitte sinna, kuhu Merli minna üritas. Mõtlesime, et okei, läheme siis natuke kaugemale, ühest väiksest saarekesest või mingist sellisest asjast mööda ja appipkene, mis lained seal olid. Ma mõtlesin küll, et ma käin selle kanuuga ümber ja vesi on külm ja raudselt mul kukub see kanuu vastu pead enamvähem. Okei, õnneks me läksime enne tagasi sinna, kus me enne olime. Lihtsalt lebotasime oma 'paatides', rääkisime ja mega mõnus oli olla. Mingi hullem tuul tuli, täna millele me ei saanud enam ilmselgelt koha peal olla. Tuul viis meid Marleeniga vabsjee kuskil kolmandas suunas. Kumbki enam midagi teha ei jõua, tuul on nii kõva ja siis noh, sõidame lihtsalt vastu mingit teist paati, mis seal seisab. Parem oleks, et keegi seda niimodi ei näinud. Haha, sellega oli ka päris tükk tegemist, et Merli sealt kajakist välja saaks :D Seda ei olnud kuskile kinni panna ja keegi ei hoidnud alguses kinni ka seda ja kui ta üritas välja tulla, siis see läks eest ära ja kui ta hakkas plate peale istuma, siis ta oleks äärepealt vette istunud :D Hakkasime siis mäest üles minema, et majja minna ja näeme, et Joe tuleb. Okei, lähme alla tagasi. Oli meie kord minna siis mootorpaadiga sõitma. Kui lahe see oli. Ma ikka täiega nautisin seda ja ma olen päris kindel, et Marleen ka. Tegime oma tiiru ära ja läksime tuppa. Toas oli jälle SÖÖK. Grill ja toorsalat ja snäkid ja jutud, ühesõnaga, palju head. Õhtul nüüd pakkisime asju lahti ja tegime oma tuba veel kodusemaks kui see praegu siiani on olnud. Ma pean kohe mainima, kui veider see minu jaoks on, et siin kohukesed ja osad kommid pannakse sügavkülma, sest siis kui nad pärast suvalad, siis nad pidavat paremad olema ?! Siin ikka kogu aeg midagi toimub, kõik on nii ära sisustatud :) Issand, vahepeal täna päeval oli küll meie elu nagu seebikas :D Tolles majas, Annapolises, kui me olime, siis kellegi vahel tekkis seal väike konflikt, selle majaomaniku naine oli nagu otse seebikast välja kukkunud ja siis olime meie kolmekesi köögi lauataga. See oli päris koomiline vaatepilt :D

Too imeline piknik


Ma ausalt ei tea, mida ta siin teeb-just chillin killin




Jamesi sünna, kus me toda imelist vahukommi tegime


Nii ilus aed on neil :) 

Ilmselgelt ma sain osasi NYC pilte nagu näha..Tulnukad Eestist




Need punased topsid on lihtsalt nii USA 

Meie imeline tuba ja veel imelisem mina meie kõige imelisemas voodis


Marleeni räme reidikas je


Iga hommikune söögitegu


Ma sellest unustasin kirjutada, et Times Squarel siis õhtuti tulevad kohale ka sellised onud, kes spreivärvidega joonistavad pilte ja siis müüvad neid. Need pildid saavad neil nii ruttu valmis ja mu jaoks on see küll päris müstika kuidas nad neid teevad. See pole üldse nii kerge kui see nendest välja paistab.


See siis oli lõpptulemus


Mulle lihtsalt nii meeldis see buss, et ma pidin kohe pilti tegema :D


Kolisime New Yorgist välja 


Ma leidsin, et see jook seal pudelis on päris ilusat värvi


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar