Tundub, et ajavahega oleme me juba väga edukalt harjunud, sest täna kell 8 tõusta oli päris raske juba. Hommikul on meil endiselt kõik sama, mina lebotan ja Marleen on nii tubli ja töökas kohe, et teeb mulle süüa ja Katile kohvi. Taaskord ma pean kahjuks tunnistama, et ma ei ole ikka kohe üldse hommiku inimene. Ma läheks kooli ka voodiga. Igatahes, täna läksime Miale külla, eelmises postituses mainisin ka teda. Nad elavad emaga veel Eestis, aga isa elab siin. Vist on ka neil plaan siia tulla nagu ma aru sain. Ühesõnaga, käisime nende uut kodu vaatmas. Ma olin päris segaduses alguses, et miks igas Ameerika kodus, kus ma siiani käinud olen, on maas valge pehme, karvane vaip. Tuli välja, et see on kõige odavam toode, mida põrandale panna ja kõige odavam on just valge vaip. Läksime kõik koos farmi külastama. Ma nüüd räägin enda eest, et kuna mul ükski vanaema ei oma lehmi ega muid elukaid, siis ega ma väga nende kokku puutunud pole, linna laps nagu ma olen ka:D Mulle täitsa meeldis seal. Kati tegi Miast pilte ka ja me niisama möllasime ja jooksime ringi temaga. Pärast oli nii kurb, kui ta seal kodu ukse ees nuttis :(..Täna pea pool päeva sadas vihma, aga see oli nii hea soe vihm ja õues oli soe ja kõik oli hea. Mu imeline soov oli, et Kati näitaks oma poja koole, kus ta siin käinud on. Esimese kooli juurde jõudsime, siis seal oli hästi palju koolibusse. Ma olin kohe niiii õnnelik, sest mulle nii meeldivad need. Ma ülimalt tahaks, et Eestis ka need oleks. Tegin seal pilte nendega haha. Ühes bussis oli bussijuht sees ja ta lubas meid sisse ka, niii lahe oli. Need olid küll uuema versioonid, aga kes teab, võibolla läheb hästi ja leiame ühe vanemagi. Tolle kooli juures oli politsei ka, valvas seal. Nende tulistamiste ja jamade pärast, mis siin paraku on. Aga see oli ka ainuke kool, kus ma neid nägin, kuigi ma loodan, et neid on siiski igal pool. Tegime kooli tiiru ära ja mõtlesime, et külastame siis poodi. See on ebareaaalne, kui külmad siin need poed on ja kui suured need on. Me Marleeniga olime nagu kaks kana seal poes. Esiteks kananahk oli peal ja teiseks kõndida normaalselt ei suutnud. Ükspäev annan edast parima, et poes paar pilti ka teha. Tulime koju lõpuks ja mu ema kõige suurem soov on vist iga päev muga väike skype kõne teha. Samal ajal Kati ja Marleen tegi mega mõnusa einekese lõunaks meile. Tegelikult lihtsalt maitsestamata jogurt marjade ja müsliga. Veetsime tänase õhtupooliku kahekesi kodus olles. Joe õpetas mulle eile õhtul, kuidas telekas tööle käib. Täna ma olin nii õnneli, et ma ikka ilusti mäletasin ja vaatasin kohe igasugu sarju siin. Mulle nii meeldib, et siin on erinevad võimalused. Sa saad vaadata televisiooni, nagu erinevad kanalid jne ja samas on mega valik tasuta filme ja sarju, mida sa vaadata tahad. Ma siis vaatasin siin Grey Anatoomiat, PLL ja Gleed. Marleeni tänane õhtu on koosnenud Kerdiga skypemisest. Vahepeal olime tublid ka ja panime nõud masinasse ja pesu pesime ära. :D Tegelt selline õhtupoolik on mega hea ja mõnus olnud. Homme tuleb jälle tegus päevake. Üritame siin praegu tolle osariigi nime öelda-Massachusetts. Nalja kui palju ma ütlen, sest kumbki väga hakkama ei saa :D
Mõtlesin, et panen kirja paar asja, mis USA puhul juba silma jäänud on, mis on erinev.
- Inimesed on siin tõesti nii sõbralikud. Kõik on hästi abivalmid ka. Mõne jaoks tundub see jah, et kõik nad on siin nii pealiskaudsed või nii, aga tegelikult on see armas. Mul tegi küll kohe meele paremaks, kui New Yorgis lähed majast välja ja too mehike seal all ütleb:"Hello, how are you?" Ja see on juba nii armas. Metroos seisime kaardi ees ja vaatasime, kuhu minema peab, üks naine tuli ise kohe, et kas te vajate abi? Hästi paljud, kes vastu tulevad naeratavad.
- Kui siin on ikka soodustused, siis ikka on ka mega soodustus. Ja riiete poed on nii suured, võrreldes sellega, mis meil on. Ikka võtab aega, et tervet poodi vaadata. Me Marleeniga kindlasti selle kolme tunni jooksul ei vaadanud nendest kahest poest ühtegi täiesti algusest lõpuni läbi.
- Kaardiga maksmise süsteem on siin nii veider. Igal pool ei peagi panema pin koodi. Mõnikord paned sinna aparaadi sisse oma allkirja. Või näiteks restoraanides võetakse kaardi andmed kõige pealt ära, siis tuuakse tšekk, kuhu sa kirjutad, et palju sa lubad enda kaardilt raha võtta+siis teenindajale läheb tavaliselt ligikaudu 20% tollest summast tipiks.
- Kui Eestis on rangelt keelatud joogiselt sõita. Siis siin võib tunni jooksul kolm klaasi veini juua ja veel sõitma minna. See on siin nii okei.
- Kui siia tulla, siis tuleb arvestada, et eestlase jaoks siinne kraanivesi on nagu kloorivesi. (Vähemalt kõik kohad, kus meie oleme vett joonud, on see kloorise maitsega)
- Kõik asjad on siin niiiiii magusad. Mahlad on poole magusamad kui meil. Ostsime joogijogurtit, see on vist siiamaani alles, sest see on lihtsalt nii magus, et väga palju seda juua ikka ei suuda küll.
- Mulle tundub, et siin hästi oluline asi inimeste jaoks on suhtlus. Juba see, et me käime kogu aeg kellelgi külas. Mingeid asju võetakse ette. Tegevust on alati palju.
- See oli ka nii lahe, et postkaartide saatmiseks ei pea vabsee autost välja tulema. Sõidad selle postkasti ette ja paned asjad sisse. Kõik kasutavad seda siin nii.
- Väga, väga palju on inimesi, kes käivad jooksmas.
- Ja mind täiega häirib, et siin nii koledad lülitid on :D Kui meil on ikka ilus selline latakas, siis siin on mingi totaalne kriips.
(nagu näha, siis pilte õigesse järjekorda ma küll panna ei viitsi:D)
(nagu näha, siis pilte õigesse järjekorda ma küll panna ei viitsi:D)
Ma leian, et päris imeline õhtusöök
Otse on Kati ja Joe tuba ja paremal minu ja Marleeni käimla koos pesukausiga..Tegelt on see iluuus
Nagu meie toast oleks vähe pilte
Siin on seda imelist valget vaipa ka näha, mis on reaalselt igal pool
Naabruskonnake
Too lüliti, mis mulle ei meeldi

Väike pildike veel New Yorgist

Ma alles eile sain need pildid kätte, aga ühesõnaga, tolles lavendli farmis

Täna Miaga farmis

Üks maailma kõige armsamatest tüdrukutest





Väga ilus pilt !!!
VastaKustuta